Ursula von der Leyen

Ursula von der Leyen
Euroopa Komisjoni president
Ametis
	Ametisse asumise aeg; 1. detsember 2019
Eelnev	Jean-Claude Juncker
Saksamaa kaitseminister
	Ametiaeg; 17. detsember 2013 – 17. juuli 2019
Eelnev	Thomas de Maizière
Järgnev	Annegret Kramp-Karrenbauer
Saksamaa töö- ja sotsiaalminister
	Ametiaeg; 30. november 2009 – 17. detsember 2013
Eelnev	Franz Josef Jung
Järgnev	Andrea Nahles
Saksamaa pere-, vanurite, naisasjade ja noorsoominister
	Ametiaeg; 22. november 2005 – 30. november 2009
Eelnev	Renate Schmidt
Järgnev	Kristina Schröder
Isikuandmed
Sünniaeg	8. oktoober 1958 (66-aastane); Ixelles, Belgia
Rahvus	sakslane
Erakond	Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit
Abikaasa	Heiko von der Leyen
Lapsed	7
Alma mater	Hannoveri Meditsiinikõrgkool
Autogramm

Ursula Gertrud von der Leyen ([fon der 'laien]^ⓘ; neiupõlvenimi Ursula Gertrud Albrecht; sündinud 8. oktoobril 1958 Ixelles/Elsenes) on Saksamaa (CDU) ja Euroopa Liidu poliitik, alates 1. detsembrist 2019 Euroopa Komisjoni president.^[1]

Elulugu

Ta sündis aastal 1958 Brüsseli lähedal Ixelles/Elsenes, kus tema isa Ernst Albrecht töötas Euroopa Komisjoni ametnikuna. Aastal 1971 kolis perekond tagasi Saksamaale Lehrtesse (asub Hannoveri regioonis Alam-Saksi liidumaal), kus Ursula lõpetas gümnaasiumi. Seejärel õppis ta Göttingeni ülikoolis majandusteadust. Göttingenist siirdus ta Münsteri ülikooli ja sellest omakorda Londoni majandus- ja poliitikateaduste kooli. 1980. aastal otsustas ta arstiteaduse kasuks ning lõpetas 1987. aastal Hannoveri meditsiinikõrgkooli (Medizinische Hochschule Hannover).

Poliitiline karjäär

1990. teises pooles hakkas ta osalema poliitikas Hannoveri piirkonnas.^[viide?] Ta oli mitmel ministrikohal Alam-Saksi liidumaa valitsuses.^[viide?]

Aastatel 2005–2009 oli Ursula von der Leyen Angela Merkeli esimese valitsuse pere-, vanurite, naisküsimuste ja noorsoominister. Aastatel 2009–2013 oli ta Angela Merkeli teise valitsuse töö- ja sotsiaalminister ning 17. detsembrist 2013 kuni 17. juulini 2019 Saksamaa kaitseminister.

16. juulil 2019 valiti Ursula von der Leyen Euroopa Komisjoni presidendiks ning tema viieaastane ametiaeg algas 1. detsembril 2019.

18. juulil 2024 kiitis Euroopa Parlamendi täiskogu heaks Ursula von der Leyeni jätkamise Euroopa Komisjoni presidendina. Tema poolt oli salajasel hääletusel 401 parlamendiliiget.^[2]

Isiklikku

Tema isa Ernst Albrecht oli Saksamaa poliitik (CDU) ja Euroopa Komisjoni ametnik; vanaisa Carl Albrecht (1902–1965) oli arst, onu George Alexander Albrecht on dirigent, vend Hans-Holger Albrecht on ärimees. Ta on aastast 1986 abielus kardioloogiaprofessor Heiko von der Leyeniga; neil on seitse last.

Ursula von der Leyen on kuulsa töösturi, Narva Kreenholmi Manufaktuuri omaniku parun Ludwig Knoopi järeltulija. Ursula vanavanaisa Carl Albrecht ja vanaisa, kelle nimi oli samuti Carl Albrecht, valdasid Narva Kreenholmi veel 1940. aastal.

Vaata ka

Von der Leyeni komisjon

Viited

↑ Euroopa Parlament kinnitas komisjoni koosseisu ametisse. ERRi uudisteportaal. 27. november 2019
↑ Parlament valis Ursula von der Leyeni uuesti Euroopa Komisjoni presidendiks. Pressiteade. Euroopa Parlamendi veebisait.

Välislingid

Veebileht
Vita der Verteidigungsministerin Ursula von der Leyen
- CV of the Minister of Defence Ursula von der Leyen
Germany's von der Leyen seeks second term as head of the EU Commission. [Tõlge: Saksamaa von der Leyen taotleb teist ametiaega ELi komisjoni juhina]. France 24, 19. veebruar 2024

[EC_ametisseastuv_president-1] Euroopa Parlament kinnitas komisjoni koosseisu ametisse. ERRi uudisteportaal. 27. november 2019

[2] Parlament valis Ursula von der Leyeni uuesti Euroopa Komisjoni presidendiks. Pressiteade. Euroopa Parlamendi veebisait.

[1]

[2]

v r Von der Leyeni komisjon (2019–2024)
President	Ursula von der Leyen
Juhtivad asepresidendid	Valdis Dombrovskis Frans Timmermans (kuni 22. augustini 2023) Maroš Šefčovič (juhtiv asepresident alates 22. augustist 2023, varem asepresident) Margrethe Vestager
Asepresidendid	Josep Borrell Věra Jourová Margarítis Schinás Dubravka Šuica
Volinikud	Thierry Breton Helena Dalli Elisa Ferreira Marija Gabriel (kuni 15. maini 2023) Paolo Gentiloni Johannes Hahn Phil Hogan (kuni 26. augustini 2020) Iliana Ivanova (alates 19. septembrist 2023) Ylva Johansson Stélla Kyriakídou Janez Lenarčič Mairead McGuinness (alates 12. oktoobrist 2020) Didier Reynders Nicolas Schmit Kadri Simson Virginijus Sinkevičius Jutta Urpilainen Adina Vălean Olivér Várhelyi Janusz Wojciechowski Wopke Hoekstra (alates 9. oktoobrist 2023)